Kreekal järgmine tingimus täita

Nende hulgas on ELi krediidiasutuste finantsseisu taastamise ja erilikvideerimise direktiivi viimine Kreeka seadustesse, mis sisuliselt tähendab seda, et Kreeka pangandussüsteemi probleemide lahendamisel saaks osa kahjust kanda võlausaldajatele. Kreeka praegune pankrotiseadus seda ei võimalda.

Paketis on ka uus tsiviilkoodeks, mis peaks oluliselt kiirendama Kreeka kohtusüsteemi tööd.

Samas otsustas Kreeka valitsus tänasest paketist välja jätta maksutõusud põllumajandustootjatele ning reformid, mis piiravad võimalusi varem pensionile jääda. Põhjuseks kartused, et see võib valitsuse toetust parlamendis liigselt õõnestada.

Agentuurile Bloomberg sellist vangerdust kommenteerinud rahvusvahelise institutsiooni ametnik märkis, et see ei ole veel probleem, kui needsamad meetmed augusti alguseks järgmise raundiga vastu võetakse.

Kreeditoride nõutud esimese seadustepaketi hääletusel nädal aega tagasi hääletas 32 peaminister Alexis Tsiprase vasakradikaalse Syriza partei parlamendisaadikut paketi vastu. Nende seas kolm ministrit, kes tänaseks on valitsuses välja vahetatud.

Kiirlaen võla katteks

Esmaspäeval tasus Kreeka kõige pakilisemad võlad, kasutades selleks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSM millest on omal ajal abilaenu saanud näiteks Läti ja Ungari) saadud 7,16 miljardi euro suurust lühiajalist laenu.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kinnitas, et on Kreekalt kätte saanud 2 miljardit eurot, millega riik on juunis võlgu jäädud summad tasunud. Ja kuna võlgnevust enam ei ole, saab IMF jätkata Kreeka abistamist.

Samuti teatas Euroopa Keskpank, et on Kreekalt saanud 4,2 miljardit eurot. See makse oli Kreeka jaoks kõige kriitilisem, kuna Euroopa Keskpangale võlgu jäädes poleks keskpank enam saanud jätkata likviidsusabi Kreeka pankadele, sest ELi aluslepingu järgi ei või keskpank valitsusi rahastada. Keskpanga likviidsusabi on olnud ainus eluliin, mis hoiuste väljavoolu all nõrkevaid Kreeka panku vee peal on hoidnud.

Pangad paotasid ust

Kuna sildlaen Kreekale oli põhimõtteliselt otsustatud juba läinud nädalal, sai Euroopa Keskpank tõsta erakorralise likviidsusabi limiiti Kreeka pankadele, mis võimaldas neil esmaspäeval kolm nädalat väldanud pausi järel uksed avada. Normaalsusest on asi siiski kaugel – sularahakasutus ja ülekanded välismaale on jätkuvalt piiratud, pangad on avatud vaid elementaarseteks pangateenusteks. Välismaaga äri ajavaid ettevõtjaid see eriti ei aita.

Usaldust aitaks taastada näiteks euroala ühtne hoiusegarantii, kuid see on alles n-ö tulevikumuusika.

Kui selline garantii oleks olemas juba täna, võiks kapitalikontrolli kaotada väga kiiresti, ütles ajalehele New York Times Brüsseli mõttekoja Bruegel teadur Nicolas Véron. Kuna seda pole, peavad piirangud paika jääma. Sest küllap on kreeklastel meeles, kuidas 2013. aastal tuli Küprose panganduse saneerimiseks oma osa andma ka hoiustajad.

Kreekale plaanitavas uues abipaketis on 25 miljardi eurot ette nähtud Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks. JP Morgan hindab, et probleemsete laenude osakaal Kreeka pankades on vähemalt 34% ja suurenemas.

Sellest nädalast jõustusid ka uued käibemaksu määrad, mis Kreeka parlament alles nädal tagasi kreeditoride nõude heaks kiitis. Liha, suhkru kohvi ja veel mitmete toidukaupade käibemaksu määr kerkis 13 protsendilt 23%-le ning sarnase hüppe tegi ka restoranitoidu ja mitmete teenuste käibemaks. Sarnast maksutõusu üritati Kreekas ka 2011. aastal, mida restoranipidajad ei saanud oma klientuurile edasi kanda. Nii jäid firmad ise maksude tasumisega jänni, kuni toonane peaminister Antonis Samaras maksutõusu 2013. a tühistas.

Abipakett augusti keskpaigaks

Järgmine kriitiline kuupäev saabub Kreeka jaoks 20. augustil, mil riigil tuleb Euroopa Keskpangale maksta 3,2 miljardit eurot. Uus abipakett loodetakse kokku leppida ja kinnitada enne selle tähtaja kukkumist. Agentuuri Bloomberg andmeil on visandatud ajagraafik, kus Kreeka valitsusel ja parlamendil tuleb eeltingimused täita hiljemalt 7. augustiks. Samaks ajaks peavad kokku lepitud olema uue paketi tingimused. Siis on teiste liikmesriikide parlamentidel aega menetluseks ning esimene väljamakse loodetakse teha 17. augustil.

Uute abikõneluste käivitamisega on Kreeka kuristiku äärelt tagasi tõmmatud. Agentuuri Bloomberg küsitletud 34 majanduseksperdist oli aga 71% arvamusel, et Kreeka võib tuleval aastal ikka olla sunnitud euroalast lahkuma. Pooled analüütikud hindasid uut kuni 86 miljardi euro suurust abipaketti Kreekale mahult ebapiisavaks.